Veebilehele või sotsiaalmeediasse valitud keel – kas kodune eesti keel või suur võõrkeel – on kaunikesti sage vaidlusteema. Võib küsida, kes üldse eesti keeles loeb või et kui kaugele oma emakeeles ikka jõuda võib.

Internetis sobrades avanevadki Eesti veebilehed ühtelugu inglise keeles. Vahel need ongi üksnes inglise keeles ja võimalust kuvada lehte eesti keeles polegi (jättes praegu kõrvale automaattõlked). 

Laialt räägitud inglise keel on palju suurema leviku ja võimalustega. Tõsi … aga …

Mida räägivad maailma keeleteadlased keelevaliku ja ostuotsuste seostest. Kas üldse on seost? Kas veebilehele valitud keel võib mõjutada otsust osta või jätta ostmata? 

Üheksa inimest kümnest ignoreerib võõrkeelset pakkumust

74 riigis tehtud uuringu järgi mõjutab keelevalik ostuotsust nii, et 9 inimest 10-st ignoreerivad võõrkeelset pakkumust.

Maailmas keskmiselt 55% tarbijaist eelistab osta tooteid ja teenuseid emakeeles. Kui tarbija saab aru, mida ta ostab ja tal on toote või teenuse kohta info emakeeles, teevad nad palju meelsamini ostuotsuse.

Tarbija ostab meelsamini, kui ta saab tootest-teenusest aru

Veel leiti, et kultuuritaustal on suur roll. Ehk teisisõnu kultuurist sõltuvalt vastasid tarbijad erinevalt küsimusele, kas ta ostaks vaid inglise keeles kirjeldatud toodet või teenust.

Näiteks Norra, Taani ja India tarbijad kohanevad paremini sisu ja toodetega, mis on vaid inglise keeles. Ka Põhjamaades üldiselt ei ole inimesed keelevaliku suhtes nii tundlikud. Peaasi et kasutatud on keelt, mida nad oskavad, näiteks inglise keelt. Kuid hoopis teine lugu on Aasia riikides: vähem huvitutakse toodetest, mida ei tutvustata nende emakeeles.

Kui ingliskeelset lehte on võimalik vahetada emakeelseks, siis näiteks lõunaameeriklastest 90% valib emakeelse variandi, lääneeurooplastest eelistab emakeelset 86% ja idaeurooplastest 79%. Põhja-Euroopas on emakeele eelistajaid aga 60% ja ülejäänud 40% eelistavad valikuvõimaluse korral inglise keelt.

Inglise keele oskus Eestis

Pealtnäha tundub, et Eestis kõik oskavad inglise keelt. Ei tohiks olla mingit muret, kui kogu info ainult inglise keeles vormistada.

Tõepoolest, Eesti elanike inglise keele oskus on aastatega tohutult paranenud. 2023. aasta uuringu järgi on passiivne inglise keele oskus lausa 84% Eesti elanikest. Kusjuures heaks peavad oma inglise keele oskust 54% eestlastest, kuigi muu rahvusega elanikest peab seda heaks vaid 32%. Võrdluseks: 2015. aastal oli aktiivne ja hea inglise keele oskus vaid 38%-l eestlastest (üldse ei osanud u veerand) ja 17%-l teisest rahvusest elanikest (pooled ei osanud üldse).

Tööl kasutavad inglise keelt Eesti töötajatest 43%, eesti keelt aga 82% töötajatest ja eestikeelses töökeskkonnas töötab 58%. Ainult ingliskeelne töökeskkond on vaid 1%-l eestlastest.

Seega peaaegu pooled Eesti elanikud saavad vabalt aru inglise keeles jagatud infost ja oskavad selle alusel tegutseda. Aga ülejäänud pool elanikest võivad küll tekstist aru saada, kuid kuna nad ei kasuta keelt just kuigi sageli, siis suure tõenäosusega eelistab lugeda (ja ostu sooritada) oma emakeeles.  

Nõnda on eriti oluline pakutav kohandada sellesse keelde ja kultuuri, kus on ettevõtte peamine tegutsemisriik või kuhu soovid ettevõttega laieneda. 

Nii ka Eestis – ainult ingliskeelse teksti puhul võib pidada poolt Eesti elanikkonnast tähelepanu alt välja jäänuiks.

Väga suur tarbijate hulk läheb kaduma, kui luua veebileht üksnes võõrkeelsena ning jätta tõlked-kohandused tegemata.